Hello, hello, how low?

And so it begins.

2011-08-14T00:48:00.000+03:00

http://andrajaapanis.blogspot.com/

2011-07-06T01:00:00.003+03:00

2011-05-29T14:14:00.003+03:00

30. A photo of you when you were happy

Alustasin Alani ja täpselt selle päevaga, mil see pilt tehtud, ja lõpetan ka nendega. Full circle, challenge complete.

**

Jätan praegu selle blogi niisama seisma. Eeldusel, et miski viimasel minutil valesti ei lähe ja ma end ikkagi sügisest Jaapanis leian, siis hakkan kindlasti seal ka kirjutama - ja seekord *päriselt* kirjutama, sest mul on vaja nii enda jaoks kõike seda jäädvustada, kui ka kuidagiviisi teiega olla, kui nii kaugel olen -, aga ma ei tea veel, kas teen lihtsalt selle blogi veidi ümber või hoopis mingi uue. Näis. Annan teada.

we're going places
you never dreamed of

2011-05-28T01:08:00.006+03:00

29. A photo of someone you find attractive

Kheheh, sorry, significant other. x)
I did mean it when I said that I loved him. Alan on, in fact, igas mõeldavas mõttes mu ideaalmees.

Mis ma oskan öelda, süda ei küsi luba. :))

2011-05-27T20:06:00.002+03:00

28. A photo of what you ate today

See challenge ei tahtnud üldse välja tulla. Olen juba mitu päeva plaaninud oma erinevaid toite pildistada, aga tuleb alati meelde siis, kui kõik söödud on. Eilsed rabarberimuffinid läksid silmapilgutuseta ja tänasest lõhest jäi vaid kuhi luusid.
Aga noh, oma hommikukohvist on mul pilte kümneid ja see on minu meelest üks mõnusamaid neist. Tass kohvi alustab iga mu päev juba peaaegu et nii kaua, kui ma üldse oma hommikuid mäletan.
Aahh drink of gods.

2011-05-26T00:07:00.002+03:00

27. A photo of last summer

2011-05-25T23:11:00.002+03:00

26. A photo of you as a child

Nii 4-5a olen vist sellel. Selles oksarägastikus võisin ma tunde mängida, see oli mu lemmikasi pargis. See on ikka alles, aga nüüd näeb välja rohkem nagu hõre põõsas - kunagi oli see aga loss, kodu, metsik džungel...

Ja nüüd on veidi hirmutav mõelda, kui suureks ma kasvanud olen.

2011-05-25T22:57:00.003+03:00

25. A photo of your favourite weekend

Pilt ütleb kõik. Vaatasin läbi pea et kõik oma pildid: pildid pidudest ja olemistest ja inimestest ja kohtadest, kus olen käinud... ning valisin selle. See tundus ainsana... õige. Olin siis üksi, segasin endale hilisõhtuseid kokteile, taga on Murakami ja pastakas ja täiskirjutatud paberiserv räägivad ka oma loo.

Kuid seda ei tohi valesti mõista. Ma lihtsalt... ma vahel olen nii.

and sorrow's native son
he will not smile for anyone,

oh william, it was really nothing

2011-05-24T20:18:00.002+03:00

24. A photo of your family

+ vanaema + kuts = mu süda, mu kodu.

2011-05-22T01:08:00.004+03:00

23. A photo of a night you loved

Aastast 2007. Tahaks kirjutada nii palju, aga ei oska seda kõike sõnadesse panna. Ja kui sõnu ei leia, siis on need järelikult üleliigsed.

The time of my life. :)

2011-05-21T09:51:00.003+03:00

22. A photo of your room

Kaadrist välja jäävad riidekapp, kummut ja raamaturiiul. Nüüd kui ma seda pilti nii vaatan, siis tundub selline eklektiline... aga mulle meeldib mõelda, et ka funktsionaalne ja naiselik.
Ja lilledega tapeet on siiski ainult ühes seinas, ülejäänud kolm on neutraalset tooni.
My humble home, welcome!

2011-05-20T12:14:00.003+03:00

21. A photo of you wearing something unusual

Riides nagu haiglast põgenenud patsient, rokane ja täissoditud... aaweesssome! RIP Härma retsid.

2011-05-20T11:51:00.002+03:00

20. A photo of a new friend

See on ka tough cookie. Kas ülikooliinimesed läheksid uuena arvesse? Samas, neist parimatega olen ma juba poolteist aastat suhelnud. Paar inimest on küll, kes on hiljem lisandunud ja keda ma sõpradeks pean, aga nendest pilte pole mul ammugi ja kuskil neist pilte stalk'ida ei ole ka.
Seega, kasutaksin seda võimalust pigem, et tänada oma olemasolevaid sõpru... Sest the olete the sun and the air and I'd be lost without you.

and
the beautiful people
as
the beautiful people

I couldn't ask for a better cast.

2011-05-18T23:43:00.003+03:00

19. A photo of you standing up

...to show that I have legs? Osad challenge'id on küll kummalised. Aga näete, siin ma olen seismas, omaenda jalgadel ja mmmmmmm kohviga.

2011-05-17T00:21:00.004+03:00

18. A photo of something you enjoy doing

Ei ole pilti endast lugemas, kirjutamas, õmblemas, süüa tegemas ega tantsimas... kui oleks, jääks lugemine ja kirjutamine ilmselt esimeseks. Aga kitarr on teisel kohal.
Vabandan koduse gear'i pärast. Kodus olen tuust.

2011-05-16T11:47:00.004+03:00

17. A photo of you on a trip

Thames'i kaldal. Oooo ye'll take the high road...

2011-05-15T21:45:00.004+03:00

16. A drunk photo of you

Jõin prantslastega mingismajaskuskiltartus veini. The most fucking fabulous nation in the world ja paari kuu pärast joome juba uuesti veini, aga seekord loodetavasti juba nii, et kaugusest Eiffel paistab. ;)

2011-05-14T00:07:00.001+03:00

15. A photo of you and someone you love

It's a me, Mario!

2011-05-13T23:47:00.003+03:00

14. A photo of the last place you went on holiday

Kodumaa, väike kohake Lõuna-Eestis. Seal käin ma iga aasta puhkamas, isegi kui see on vaid mõneks päevaks. Seal on pehme muru, männimets ja igikülm jõgi, milleni pääsemiseks tuleb üle niidu minna.
Seal ei taha keegi minust midagi... mis on olulisem kui kõik jõed ja metsad kokku.

2011-05-12T00:07:00.000+03:00

13. A photo of one of your favourite family members

Minu papa! Ma lihtsalt pidin seda pilti kasutama, sest ta on nii handsome siin. :)

2011-05-11T00:02:00.003+03:00

12. A photo of your best friend(s)

Miks inimesed ringi jooksevad, miks nad ruutu ei jookse? ...Can you bear with that?!
Kunagi sõidab see crazy fucker mul veel Sierraga seina maha!

2011-05-10T00:31:00.003+03:00

11. A photo of your town

Ma olen miljon ja üks pilti Tartus(t) teinud ja valisin nende kõigi seast selle. Sest Emajõgi on ju Tartu süda. Ja Emajõgi on ilus.

See vaade on ühest [salajasest?] kohast, kus ma vahel suviti üksi käin. Istun seal kaldapealsel ja vaatan jõge, vahel satub teiselpoole kaldale mõni inimene ja siis me mõõdame üksteist pilguga üle vee.
Mõtted voolavad seal nagu jõgi ise - aeglaselt ja sügavalt.

2011-05-09T00:10:00.002+03:00

10. A photo of your favourite bodypart

See oli suht tough cookie, kuna ma ei ole kunagi mõelnud, et ma eelistaks mõnda kehaosa teisele. Üleüldse leian ma, et mu füüsis on selline üsna mõttetu ja kindlasti üsna highlighti-vaene (pigem iluvig...aline), siis ei osanud ma isegi kuskilt alustada.
Pärast pingsat mõttetööd aga 'avastasin' huuled. Kaalusin ka selga, aga huuled meeldivad rohkem. Täitsa siiralt meeldivad kohe, endalegi üllatuseks. Novott. Another day, another photochallenge.

2011-05-08T13:56:00.001+03:00

9. A photo of you where your hair looks nice

2011-05-07T00:01:00.003+03:00

8. A photo of you when you’re sad

Kurbus näeb nii dramaatiline välja, don't it. Aga jah, ega ta muidu polekski kurbus.

memories fill up the space
of times that were, could've been
and those erased

Bittersweet memories were made of that time, oh so bittersweet.

2011-05-06T21:17:00.004+03:00

7. A photo of someone you love/like

Nii. Ma tean, mida te mõtlete. Ma ei ole lousy cheater ja ei ürita 'isiklikku' küsimust vältida - sellist sorti küsimus ja väga otsene on veel tulemas.
Selle küsimuse puhul aga... Someone I love/like on lihtsalt nii umbmäärane ja homo sõnastus, neid inimesi tuleks kümneid ja kümneid ja nende seast üks valida... Kuna keegi minu blogi pealt feimi niikuinii ei saa ja ma kellegi lubamata suvalisi pilte riputama ei hakka, siis I give you my dearest, my sweetest, my furriest instead.

2011-05-06T21:12:00.001+03:00

6. A photo of you

o hai!

2011-05-04T12:21:00.005+03:00

5. A photo that makes you laugh

Le impossiblé! Üks pilt?! Suutsin kolm valida, will have to do.

2011-05-04T12:09:00.005+03:00

4. A photo of you at the last party you went to

Andeks, et hilinemisega. Ei unustanud ei blogi ega challenge'it ära, aga ei olnud lihtsalt kodus ega käinud internetis.
Niisiis. Viimane pidu oli T'ri auväärne geburtstag. Kuna ainult minul oli fotokas kaasas, siis ma paljudel piltidel ei ole ja neil vähestel, millel olen, noh, see on parim neist.

2011-05-02T00:01:00.004+03:00

3. A picture that makes you happy

(Alan imitating an ugly fish)
i love him, what can i say

Nothing really matters very much. // Photomeme 1, 2.

2011-05-01T01:21:00.007+03:00

Uus kuu. Tundub kohane seda millegi uuega alustada, kuna enda elus toimuvast ma tõesti rääkida ei taha. Universum viskas kaika kodaratesse jälle ja sellele keskendumine paneks mind vaid meelt heitma, seega keskendun millelegi muule.

Kuna igas mu [üliharvas] postituses on alati mingi pilt - ja kusjuures kunagi ei ole valik suvaline olnud -, siis võtan photomeme'i ette. Kohustab mind postitama 30 päeva järjest ja kui see läbi, siis ilmselt seda blogi enam ei ole, sest internetiruum on ka ruum ja ruumi raisata on patt.
Anywho. Photomeme tundub kohasem seda enam, sest see oleks tõesti väljakutse - teemad on isiklikud ja mul on tunduvalt rohkem pilte, kui ma neid kunagi üldsusega jaganud olen.

Küsimus nr 1 on mu fb profiilipilt. Kuna ma aga tehniliselt võttes võtsin blogi juba üle tunni aja tagasi lahti, st eile, siis arvestan selle esimese küsimuse eilsesse ja ühtlasi eelmisse kuusse ja kuna see on nii neetult igav ka, siis võite kõik lihtsalt fb'sse minna ja mu profiilipilti sealt vaadata.

2. A photo of yourself a year ago.
Juba parem! Niisiis. Praegu algas mai just, kohe vaatame, mis leian.

08.04.2010

Esmapilgul pilte läbi vaadates hakkasin juba pelgama, et peangi panema midagi, mis on ühe kindla inimesega seotud, sest kõik, mis mul sellest perioodist on, on just temaga. Mitte et see nüüd hirmus halb oleks olnud - olgu mis oli, aeg oli tore ja mälestus soe.
Aga siiski leidsin midagi paremat, olgugi et foto mõttes vähem õnnestunumat. Näen kuidagi doofy välja, aga noh, enda õigustuseks me jõime tol õhtul mõnuga ja ega ma ei teadnud ka, et pilti tehakse. Kristel seletas midagi (lõikasin ta tastefully välja, nagu küsimus vaikimisi nõuab, kuigi ta oleks pildile palju juurde andnud) ja näete, see on mu mõtlik kuulan-sind nägu. Ju vist.

Niisiis. Algus on tehtud. Luban, et üritan meme'ile nii truuks jääda, kui suudan, ja ei puikle isiklike küsimuste juures ega ole üldse dick about it, nii et te peate 30 päeva järjest hoolikalt valitud pilte minust ja mu koerast vaatama. Skaudi ausõna.

Nüüd aga voodi, raamat ja öö ootavad.

oh cherry,
it says here you're too serious and such
but i've learned one thing, cherry
you should understand
that nothing really matters very much

It's a good thing that you came along with me.

2011-04-06T03:17:00.004+03:00

Nii hilja on ja ma pean veidi vähem kui nelja tunni pärast ärkama. Ma sügavalt kahtlen, et see juhtub, sest kui und ei ole ja öö on at your fingertips, nagu see praegu on, siis... on ka targemaid asju teha, kui pingutada, et saaks esimeses loengus käsipõsakil igavleda.

Aga kevad on õhus ja on hea. Käin salli ja kinnasteta ja märkan, et inimesed naeratavad rohkem. Täna oli näiteks koolis hiinlaste delegatsioon ja tähtsad ülikondades saadikud naeratasid mulle ja mina neile. Siis tulid mingid saksa õpilased, kes tegid peahoones väikese ukse juures pilti ja nendega vahetasime ka naeratusi.
Tundmatu sekretäritädi kõnetas mind koridoris ja ütles, et ta on juba pikka aega vaadanud, kui ma garderoobis käin, et kui vinged juuksed mul on. Punastasin, tänasin ja naeratasin.
Kõige lõpuks nägin mitmeid sõpru ka ja needless to say - suunurgad alla ei jäänud.

Ka saatus, saatus naeratas ja milline naeratus see oli!

See naeratus otsustas, et algaval kooliaastal lähen oma unistusi püüdma, suure võrgu ja mõttelise herbaariumiga.

watch me go
with the setting sun
but expect me back
before our story is told
before the tea gets cold

Everything about themselves.

2011-02-20T02:06:00.001+02:00

Vaatan seda ämblikut, kes mu toa seinal ronib. Ta ei ole pikkade jalgadega, seega las jääb. Las otsib nurga ja elab. Kuigi nurkades on külm.

Kuidagi väga täiskasvanud tunne on. Varem tundsin end tihti rohkem lapsena, nüüd on vastupidi. Mis ei tähenda, et lapselikkuse-tunne täiesti kadunud oleks - kui kutsiga lumes jooksen või juuksed patsi punun või siiruviirulise pulgakommi ostan, siis lausa tunnen eelmise millenniumi suvede hõngu.
Aga ajad muutuvad, inimesed muutuvad. Probleemid on nö suurte inimeste omad, inimsuhted ja nende dünaamika on omandanud täiesti uued mõõtmed. Naerda saab mitmete uute, kui mitte mitmete vanade asjade üle. Maailmavaade, arvamused ja seisukohad kinnistuvad ja juurduvad. Soov end iseendale ja teistele tõestada väheneb, sest tekib aina selgem arusaam endast.

Vahel on veider nii olla.
Vahel on veider muretseda kellegi teise pärast rohkem kui enda. Või vaadata mõnda väga lapsikult käituvat eakaaslast ja mõelda, et taevas halasta, inimene, sa oled täiskasvanu, käitu vastavalt.
Või hetkeks mitte mõista, mis saaks üldse olla olulisem, kui selle inimese lähedus.

Heh.
Üldiselt on aga Mura-sanil õigus:
Some things are forgotten, some things disappear, some things die. But all in all, this was hardly what you could call a tragedy.

Täna öösel ei maga. :)

Lose your hunger, lose your way.

2011-01-25T00:41:00.010+02:00

Ootan aega, mil oleks aega.

Make the shapes come close.

2010-12-23T00:14:00.004+02:00

Tegin just sülti. Awesome! Jõulu väga hinges ei tunne, aga küllap ta seal kusagil ikka on.

Jätkuvalt on üsna huvitav. Alati, kui on juba tunne, et inimesed mu ümber on paika loksunud ja et uusi lisandeid ringkonda ei ole ega tule (/nad ei mahukski?), siis neid tekib. Aga äge on istuda kellegi täiesti uuega ja üritada välja mõelda, et kuidas kurat te üldse siia sattusite... ja siis juba ette mõelda, kui palju te veel tulevikus niimoodi istuda jõuate.

Koolist ei viitsi rääkida, see on raske ja seda on palju. Ilmselt see jõul ei tule nii jõulune just selle pärast, et ei ole aegaegaaega ja süütunne närib, kui kooliasjadega ei tegele... Õõh.
Kui oleks aega, teeks niiiiiiii palju asju, nii palju asju teistele ja endale ja vahel neile mõlemale korraga.

Tegin täna ka paar otsust ja siis, üllatuslikult, acted upon them. Mõlemate taga olid siiralt head kavatsused, aga selgelt üks andis tagasilöögi... või läks märgist täiesti mööda. Teine näib aga täiesti õige olevat ja oleks tegelikult vajanud juba ammu tegemist.
Noh, hea et niigi läks. Tasakaalustavad ära üksteist vähemalt.

Ja häid pühi kõigile! Palju sülti, hapukapsast ja verivorsti. Ning katsuge ikka oma jõululaud (ja muidu lauad ka) omaenda köögis valmis vaaritada. Ärge ostke kõike poest, uskuge, on parem.

i wish i'd stayed asleep today
i never thought this day would end
i never thought tonight could ever be
this close to me

Mash up your air waves.

2010-10-31T00:00:00.006+03:00

On öö. Ainus muutus vahepealse aja jooksul on olnud vanus, muu on sama. Olen rahulik, jõuan kõike ja teen ka kõike. Kool näitab hambaid, tahab lõrisedes kõri kallale minna, aga no kurat, not on my watch. Tüüpiline on küll teha viimasel minutil ja kiruda end, et ei ole rohkem ja põhjalikumalt teinud, aga vähemalt on tehtud.

Kõige rohkem tahaks prioriteetselt elada - teha sõltumatuid valikuid ja neid järgida. Aga see on luksus, ma mõistan, maybe someday...

Jaapani suunas hammasrattad ei liigu, kuigi üritan neid liigutada!, koos autokooliga on need kaks püsivat varju pea kohal. Okei, viimane hakkab aina marginaalsemaks muutuma, olen peaaegu kogu huvi kaotanud, aga see teine...
Tahantahantahan, täpselt sama palju nagu seitse aastat tagasi. Selle soovi püsivus on kuidagi lohutav - minu konstant kõik need aastad, ankur.
Miks ma tahan?
vastaks nagu Locke: Because I'm supposed to.

Üldse, kui kõik inimesed teeksid rohkem asju that they're supposed to, oleks maailm ehk veidi parem paik. Mitte et tal praegu väga häda oleks, aga arenemisruumi on alati.

Eesti muusika teeb tuju heaks.

Olge kallid ja ärge heitke meelt. Whatever it is, it's not worth it. :)

i can see your high, flying through the night
we going up
hold on, hold on

The drops of the night.

2010-10-06T23:59:00.003+03:00

Olla on päris hea. Vahepeal oli mingi kohutav slump, couldn't pick myself up. Aga siis ma tegin seda, jutud said räägitud ja nüüd vist nagu läheb üles. Loodetavasti. Seekord ei ole isegi minust sõltuv, eks näis, kui andvas meeleolus universum seekord on.

Käin kenasti koolis ja jõuan teisi asju ka teha. Devourin raamatuid, nagu oleks noor jälle - haa! -, jõuan inimesi näha, jõuan iseendaga olla. Une arvelt ei tekita aega juurde, üritan selles valdkonnas veidi paremini hakkama saada, kuigi kiusatus on küll.

Nädalavahetus tõotab tegus tulla. Ärge ainult pärast sünnipäeva küsige, et mis tunne on, sest ma arvatavasti vastaks, et vana.
Õõh.
Vana.
Juba see sõna paneb sees kõik kõmisema, i ain't never growing up.
Ja on hämmastav, kui palju kergem ja lihtsam on olla, kui anda endast rohkem, kui varjul hoida. Varem ma arvasin vastupidi, aga see oli melanhoolse lone wolfi bullshit.

let me put you
in the magic position
for my head is filled
with the drops of the night

It won't do to dream of caramel.

2010-09-20T00:09:00.006+03:00

Suht muhe. Väljas on aina rohkem sügis, mis on mõnus, tsuti kuivem võiks ainult olla. Asjad on ka veidi rohkem üles läinud, about bloody time. Kooli algus rõhub küll, aga see on iga aasta rõhunud nii kaua, kui mäletan, seega ootan lihtsalt, kuni üle läheb.
Üldiselt, kui midagi on sitasti või miski teeb närviliseks või murelikuks või nukraks, siis laugh it off. (If you don't see something worth laughing at, pretend you see it, and then laugh! (And don't forget to leave town with an orange)) Ja the past lingers like a cunning mothafucka, aga ka selle puhul aitab naer, seega kõik on hästi.
Kõik on tõesti hästi, kõik muutub ja oma tegude eest tuleb vastutust võtta, sest kurat, kui seda teha ei suuda, siis ega ei ole ikka täiskasvanuks saanud küll.

Anywho. Viimased õhtud olen isegi enne varahommikut koju jõudnud, wooop. Eilne öö oli esimene, kui tõeliselt magasin, nädala sees lihtsalt ei jõua. Neljapäeva õhtuti võin alati peeglist aukus silmi imetleda ja siis loota, et reedel ei pea vara ärkama. See nädal kahjuks pidin, sõitsin Tartu peal jälle vanainimesi maha. Veidi pean veel, siis ehk hakkab finiš paistma ka, ei viitsi enam väga rohkem.

Naljakas on, kuidas mõndadele inimestele ei oska enam üldse pokerface'i teha. Või pigem mitte pokerface'i, vaid i-dont-like-you-but-ill-tolerate-you-for-now face'i. Vanaks hakkan jääma vist, can't be bothered anymore.
Inimestest veel - palju huvitavaid kohtumisi on olnud, praktiliselt kõiki neist tahaks tihedamini ja regulaarsemalt näha. Aega aga napib nii koledalt, ulme, kui vähe seda näiteks nädala keskel on. Ja siis kõik kohtumised ja tegemised kuhjuvad nädalalõppudesse, mis on lõpuks sama tegusad nagu argipäevad, ja ikka ei saa kõik tehtud ja nähtud.

Goddamnit, just meenus, et mul on ju kodutöö ka. Jälle on kõik tegemata, frickin laiskloom olen ikka, nv-l ei õpi *mitte kunagi*. Heh, mida see ütleb mu prioriteetide kohta?

Aeg öhe kaduda.

my fingerprints on you
i am lost inside your pocket
i am lost against
your fingers
i am scattering like light
scattering like light

Hårt mot hårt mot ensamheten.

2010-08-03T01:23:00.012+03:00

Mul ei ole midagi öelda, ausalt. Nikerdan vaikselt omi asju ja vaatan ainult, kuidas suvi sõrmede vahelt läbi libiseb.
2010 aasta on mulle andnud nii palju, võtnud nii palju ja üldse teinud sellist bootcampi, nagu ma ei oleks iial ette suutnud kujutada. Hetkel tituleerin selle heaks - kogemus, enesearendus ja muu selline. Tõeline retrospect ei ole aga veel käes, eks näis, mis ma siis arvan, kui ma veel older and wiser and stronger olen.

Tegelen umbes gaziljoni asjaga, kui näen valdkonda, milles pole kompetentne, siis arendan seda. Kitarr on veidi unarusse jäänud, kuid selle asemel olen jälle õmblemise ette võtnud. Outdoor fun vaheldus mediteerimisega, filmid sarjadega ja soolaste roogade katsetamine küpsetistega. Sellest saaks mingi väga hea pointi elu flow ja rütmi kohta tuletada, aga olen hetkel liiga väsinud - kavatsen täna öösel päriselt magamist proovida. Päriselt!

Mingeid pilte võiks panna, ma ei ole üldse suurem asi blogipidaja, viimased kolm kuud ainult üks postitus kuus! Kuhu see kõlbab.

New light brings hope, but makes the shadows longer.

Heaven knows my worth.

2010-07-01T00:45:00.006+03:00

Ja ongi suvi. Lõpuks! Lõpuks ometi! Lämbe ja sääsene ja tegus, aga fakk yea, suviiiiii! Nagu esimest korda näeks seda aastaaega, ja plaane ja teotahet on ka rohkem kui ühelgi eelneval suvel. Näen nii palju võimalusi, sadu teid; kõik, kes/mis flow'le ette jäävad, heidan kõrvale.
Sees pulbitseb, vahel tasa, vahel nii, et tahaks joostakarjudalõhkuda, aga rakendan enesekontrolli. Distsipliin.

Olen käinud ja näinud, vahepeal lõpetasin isegi esimese aasta kooli ära. Näen moodustumas mingit sorti võrgustikku, kuhu kõik sobituma hakkab. Nagu 3D mõistatus, on augud, tühjad kohad, kuhu käivad sisse sobivad tükikesed. Praegu on kõik arenemisjärgus, tükke on puudu ja tükke on üle ning ma tean täpselt, kuhumaale ma ise arenema pean, et ma üldse kogu seda võrgustikku mõistaksin.
A long way to go.

Eile panin varba vette ja ostsin jäätise-maitselist Chewitsit. Ja suve lõpuks olen autojuht.

Ei taha, et aeg mööda läheks, kohe üldse ei taha, kõik on selleks liiga habras, mina kaasa arvatud.
And if my life is like the dust, then what good am I...

Highest of highs.

2010-06-06T00:54:00.004+03:00

Ma tahan... tahan kõike. All I wanted was the world? Midagi ei ole iseenesest puudu, kuid millal ongi tahtmine seostunud otsese puudusega? Tahetakse seda, mida ei saada. Seda, mida ei saada...

Kõrgemad Jõud keeravad jätkuvalt täiega ja ma juba mõtlesin, et nad lõpetasid, sest damnit, kaua võib! Kuid nad kogusid momentumit kõigest ja ootasid, kuni saab lüüa sinna, kus kõige valusam on.
Aga ärge saage valesti aru, ma olen siiski positiivselt meelestatud ja ei näe ei sessi, universumi viha ega ajapuudust murdepunktina. Ütlesin eelmises postituses, et when I get older, I will be stronger, ja nii ta on.

Üldiselt sisustan aega püüdega olla parem... ja ootan suve.

... でも恋は何ですか? Äkki suvi teab.

here lies the highest of highs
stretching out to the sea

When I get older, I will be stronger!

2010-05-09T23:46:00.001+03:00

Täiesti torm on viimasel ajal olnud. Just taipasin seda, kui üritasin välja mõelda, kuidas lühidalt olnut kokku võtta. Ja saan nüüd aru - et maru, tuulispask, tormituuled!
Nii palju on muutunud, nii endas kui enda ümber, et näiteks selle blogi esimese postituse Andra ei kannata võrdlust praegusega.

Uued perspektiivid, arusaamad ja eesmärgid, uued inimesed ja kohad, uued kogemused ja sündmused... Olen selle hubase nurga, millest maailma piilun, kapitaalselt ümber sisustanud, kuigi päris põrandaliistude vahelt tolmu siiski ei võtnud, nostalgitsesin.

Tunnen, kuidas equilibrium tuleb, hoolimata sellest, et elutempo on jätkuvalt peadpööritav, nagu juba eelmistes postitustes mainisin...

It all comes down to *self* ja kuidas selle self'iga ümber käia... Aga see on kõik väga spirituaalne ja self-reflection jutt, mis kindlasti mõnele viskaks "crazy spoon benders and tofu lovers" vibe'i, seega ei hakka siin rääkima. Lihtsalt mõelda tuleb, mõelda ja süüvida, ja teha endale selgeks, mida kuradit elult ikka tahetakse.

let go
flow
let your soul soar

When you're close to me.

2010-04-10T14:06:00.006+03:00

Olen regroup'itud ja pea on täis kevadet. Ootan, kuni Päike teisele poole maja liigub ja vean siis skuulwerki - millega ma kohekoheõigevarsti tegelema hakkan, ausalt... - rõdule ja lasen veel rohkem kevadet pähe.

Sest peas ruumi on.

素敵だね? :)

Travelling to get air.

2010-04-01T21:32:00.004+03:00

Selline tunne, et läheks kõndima. Ma nüüd ei tahaks jälle magamisest rääkida ja seekord ma tundide arvu ei ütlegi, tõden lihtsalt, et ööpäevi järjest üleval olla ei ole mulle probleem.
Reaper kütab ahju sinuga varsti ütles üks palju targem inimene kui mina selle peale ja arvatavasti tal oli õigus, kuid sanity on suhteline ja aeg on suhteline ja tundide arv päevas on suhteline. Võtke või jätke.

Üldiselt on aga väga huvitav, vist isegi liiga huvitav ja liiga sotsiaalne kogu aeg, sest ma tunnen, kuidas reservid otsa hakkavad saama. Mitte energiareservid - nendest, nagu näha, on mul sügavalt pohhui -, vaid minu-reservid, see sisu, see mõte... Lõputult mind ei jagu. Peab regroup'ima millalgi, ära kaduma, ainult endaga olema. Lähiajal seda korraldada ei anna, kuid küllap jõuab, peab jõudma. Siiski peab.

Samas, tahaks anda nii palju, lõputult tahaks anda. Tahaks anda nii, et keegi ei ütle, et puudust tuleb. Aga see on mission impossible ja ma tean, et teatud ohvreid peab tegema - kas teadliku otsuse põhjal või lasen juhusel otsustada, mis aga siiski mulle ei meeldi, sest osad inimesed/kohad/hetked on tähtsamad kui teised.

Mingi uus ring algab vist, nagu üks inimene ütleks, või tsükkel, nagu teine seda sõnastaks. Ma ütleks ainult, et kevad tuli sel aastal teistmoodi, väga teistmoodi...

slow down
I need to find peace
anywhere in me

Stars in my mind.

2010-03-18T20:48:00.014+02:00

Miks ma ei maga? Püha müristus, lihtne arvutus ütleb, et 58.h tiksub, kui nüüd eilehommikune kolme-tunnine vähkremine välja arvata.
Ma isegi ei ole üllatunud enam, ma ei ole inimene, vaid masin. Süsteem. Kellavärk. Tik-tak, ja tänast on veel nii palju! Jõuan kõik tähtsad ja vähemtähtsad asjad ära teha ja siis võibolla lähen kõnnin ka veidi, tundub selline mõnus õhtupoolik olevat. Mõnmõnmõnus.

Hiina sõber saatis pähkleid ja postkaarte, teine sõber pakkus enda juures kooki, kolmas paitas pead ja andis sooja, neljas jõi koos kohvi ja naeris lollide olukordade üle, viies lasi enda asjadele nimed panna, kuues helistas hommikul, seitsmes lehvitas linnas, kaheksas kutsus külla, üheksas kirjutas kirja, kümnes kutsus tähistama... ja there's more. Kes saakski sellisel ajal magada?

They got the Moon, but I'll conquer Mars!

Some kind of soul.

2010-03-08T01:53:00.013+02:00

Ei teagi, mida öelda. Tegelikult on värgendused päris hästi ja kõik see shitstorm, mis nüüd loodetavasti juba seljataha jäänud, on möödanik. Omandasin uue filosoofia ja õppisin asju klassifitseerima vastavalt, ehk lõin kategooria whatyougonnadoaboutitNOTHING. WygdaiN'isse mahub kõik alates endale kätte lõikamisest ja pidevast külmetamisest kuni peaaegu auto alla jäämiseni ja finantsituseni välja. Mitte sittagi ei saa teha, seega milleks põdeda.

Joon kurtmise asemel kohvi hoopis ja lähen mõnele sõbrale külla. Lihtsad lahendused ongi need õigemad.

Nüüd lähen küll magama, sest kui hommikune pikutamine välja arvata, läheb praegu 42h ärkvelolekut.

some kind of soul
it's got to some and find us
by the plastic tree

Head ööd!

We're aluminium.

2010-02-13T19:43:00.008+02:00

"Kõndides juhtub nii palju asju."

Kiitos mu library mängukaaslasele, sest olen nii palju muusikat taasavastanud.
Eile öösel kõndisin koju üle pika pimeda lumevälja, kuulasin Tuberkuloitedit ja mõtlesin elu üle järele. Mu väikeses maailmas on nii palju asendamatut ja see teeb nii kurvaks kui rõõmsaks, sest mis saab, kui seda enam ei ole? Ja mis oleks, kui seda algusest peale ei oleks olnudki?

Kirjutasin eelmise aasta suvel M'i kingitusse selle:

ja on eneses tundeid ja teid
ja killukesi jäänud, mis meid
seovad ühte kui

liiga liimine plaaster

Varsti saab külm otsa ja Päike tuleb. Ootame koos?

And for a moment...

2010-01-12T23:54:00.007+02:00

Ma ei ole kunagi uusaastalubadusi teinud. Üldse, mulle ei meeldi endale midagi lubada või midagi eesmärgiks seada, äkki pettumuse vältimiseks, ma ei tea. Kõnekas näide on ka, et ainuke kord, kui ma seda reaalselt tegin - pühalikult ja valjult, nii nagu lubadusi juba tehakse, siis läks täpselt vastupidi... ehk a large shipment of fail, if you will.
Seega ei kavatse ma ka seekord endale midagi lubada ega ka edaspidi. Ei ole mõtet, niikuinii läheb perse ja kellele seda siis vaja on.

Väljas on nii külm ja kui mul eksam kehvasti läks, siis ma saan öelda, et mu aju külmus teel kooli ära. Mis on tõsi kah, sest teadupoolest mütse ma ei harrasta. Kuigi kummalisel kombel mul ei ole külmast kõrini, kohe üldse mitte. Talv on nii värske ja see tekitab nii puhta tunde.
...Ja ühtlasi jäätab meeled. Täpselt nii juhtus eile, kui kutsiga väljas jalutasin. Olin end kenasti sisse pakkinud, sest kavatsesin temaga läbi lume sumbata ja üldse vahelduseks talve vallutada ja mitte seda ainult kõrvalt vaadata. Ning mis kuts tegi? Pistis kohe plagama, kui rihma kaelast ära võtsin. Ju ta siis midagi kuulis, mida inimkõrv ei taba, aga no kurat, kuidas aga lippas! Muidu poleks hullu, aga ta suundus täpselt sinna, kus jalutasid kaks pensionäri ja noor ema põnniga. Ning kuigi kuts on umbes sama ohtlik nagu lumehelves, siis on vanurid ja lastega emad alati väga tundlikud lahtiste koerade suhtes. Mis tähendab, et mul ei olnud valikut, kui ka jooksma hakata, lootuses teda enne nendeni jõudmist kinni püüda.
Mis on loomulikult aasta nali, sest spordiga olen ma sama sõber kui itaallased albaania immigrantidega. Kinni püüdsin ma ta aga küll... kui ta oli lõpuks seisma jäänud. Enne seda kukkusin lumehange ja kops oli täiesti koos, I've got no wind in me, nagu kirjutaks Salinger.

Ma ei viitsi reaalsetest asjadest kirjutada, nagu mis ma teinud olen, kuidas sess sujub ja muu crap. Neid kuuleb minu käest laivis, siin eelistan ma rääkida lugusid lumehange kukkumisest, võtke või jätke, eksole.

Ahjaa, lõnga kärpisin ka veidi, kuradi juuksurihindadel küll mingit masu pole. Halb hakkas lausa, aga mis teha, juuksuritega on alati selline uhkuseasi, et hinnakirja kohta ei uuri, enne kui tooli istud. Ma tagantjärele mõtlesin, et miks ometi, mõistlik oleks ju küsida, palju see lõbu maksma läheb. Aga ei. Aga noh, mis seal ikka, lohutan end mõttega, et tihti ma lõnga ikka piiran, vähemalt ei ole see alaline väljaminek.

Ilusat talve, sõbrad, ja ärge end sessiga ära tapke.

Dreams are waking up.

2010-01-02T16:55:00.027+02:00

Rahulik.
Kustutasin umbes pooleteise aasta jagu vanu postitusi ära nii et silm ka ei pilkunud, puhaku nad rahus. See on tabula rasa või siis väike šokiteraapia endale/masohhism, sest nii mõtlematud liigutused mulle tegelikult üldse ei meeldi.
Nii palju peaks õppima ja fakingÕISpommalla tunniplaan on ka veel pooleli... but I couldn't be bothered. Tahaks ainult kommi nosida ja filmi vaadata.

Aastavahetus oli tore, nad muutuvad iga aastaga aina huvitavamaks ja eripärasemaks. Ja mul on selle tulemusena nüüd mask, seega kui keegi tahab bal masque'le kutsuda, siis mina olen käpp.

Palju elulist tarkust jagas minuga taksojuht, kes ütles mõtlikult, pannes aastale punkti: "On paremaid aastaid olnud küll... aga on halvemaid ka."